DRAM: mis see on ja kuidas dünaamiline muutmälu töötab

Tere tulemast! Selles artiklis räägime DRAM-ist, mis on muutmälus üks enimkasutatavaid tehnoloogiaid. Õpime tundma selle toimimist, omadusi ja tähtsust andmetöötlus- ja elektroonikamaailmas. Kui soovite teada, kuidas RAM-mälu töötab ja kuidas see teie arvuti jõudlust mõjutab, jätkake lugemist!

Mis on DRAM-mälu ja milleks see on mõeldud?

DRAM-mälu (Dynamic Random-Access Memory) on lenduva mälu tüüp, mida kasutatakse enamikes elektroonikaseadmetes, näiteks arvutites, nutitelefonides, tahvelarvutites. Seda mälu iseloomustab juhuslik juurdepääs, see tähendab, et see pääseb kiiresti ja juhuslikult juurde mis tahes mälukohale.

DRAM-mälu toimib andmete salvestamisel mälurakkude seeriasse, millest igaüks koosneb transistorist ja kondensaatorist. Teave salvestatakse kondensaatorisse, mis suudab säilitada elektrilaengu, et esitada kahendväärtust, kas 0 või 1. Transistor omalt poolt vastutab mäluelemendi juurdepääsu eest andmete lugemiseks või kirjutamiseks.

DRAM-mälul on mitmeid eeliseid, sealhulgas suur mälumaht ja madal hind võrreldes teiste mälutüüpidega. Lisaks on DRAM-mälu kergesti skaleeritav, mis tähendab, et mälumahtu saab suurendada lihtsalt rohkemate mälurakkude lisamisega.

DRAM-mälu üks puudusi on selle muutlikkus, mis tähendab, et toite kadumisel kaovad mällu salvestatud andmed. Lisaks tuleb salvestatud andmete säilitamiseks pidevalt värskendada DRAM-mälu, mis võib mõjutada selle jõudlust.

Lühidalt öeldes on DRAM-mälu teatud tüüpi muutmälu, mida kasutatakse enamikus elektroonilistes seadmetes. See mälu on kergesti skaleeritav ja selle hind on teiste mälutüüpidega võrreldes odav. Kuid selle volatiilsus ja vajadus pidevalt värskendada võivad selle toimivust mõjutada.

Mida tähendab see, et mälu on juhuslik RAM või DRAM?

DRAM, lühend sõnadest Dynamic Random Access Memory, on dünaamilise muutmälu tüüp, mida kasutatakse enamikus kaasaegsetes elektroonikaseadmetes. Aga mida täpselt tähendab see, et mälu on juhuslik ja dünaamiline?

Lihtsamalt öeldes on DRAM-mälu tehnoloogia, mis kasutab andmete salvestamiseks kondensaatoreid. Neid kondensaatoreid laetakse ja tühjenetakse pidevalt, et säilitada mällu salvestatud teave. Seetõttu peetakse seda tehnoloogiat "dünaamiliseks", kuna see nõuab salvestatud andmete säilitamiseks energiat.

Teisest küljest peetakse DRAM-mälu ka "juhuslikuks", kuna see ei järgi salvestatud andmetele juurdepääsu ennustatavat mustrit. Teisisõnu, andmetele pääseb juurde mis tahes järjekorras ja igal ajal, mis võimaldab andmetele kiiret ja tõhusat juurdepääsu.

Oluline on märkida, et DRAM-mälu erineb staatilisest mälust SRAM (Static Random Access Memory), mida kasutatakse ka mõnedes elektroonikaseadmetes. SRAM-mälu kasutab andmete salvestamiseks transistore ja seda peetakse "staatiliseks", kuna see ei vaja salvestatud andmete säilitamiseks toidet.

Lühidalt öeldes on DRAM-mälu dünaamiline muutmälutehnoloogia, mis kasutab andmete salvestamiseks kondensaatoreid ja mida peetakse "juhuslikuks", kuna see ei järgi salvestatud andmetele juurdepääsu ennustatavat mustrit.

Kuidas dünaamiline RAM töötab

Dünaamiline muutmälu (DRAM) on mälutehnoloogia, mida kasutatakse enamikes elektroonikaseadmetes, näiteks arvutites, mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. DRAM on muutlik mälu, mis tähendab, et see kaotab seadme väljalülitamisel andmed.

DRAM töötab kondensaatorite abil, et salvestada andmeid esindavaid elektrilaenguid. Need kondensaatorid on seadmed, mis salvestavad elektrilaengut ja on mõeldud aja jooksul oma laengu kaotamiseks. Seetõttu tuleb salvestatud andmete säilitamiseks DRAM-i pidevalt värskendada.

DRAM on jaotatud mälurakkudeks, millest igaüks sisaldab ühte bitti andmeid. Need lahtrid on paigutatud ridade ja veergudega maatriksisse ning iga lahter on ühendatud andmeliini ja juhtliiniga. Juhtjoont kasutatakse lugemiseks või kirjutamiseks mõeldud mäluelemendi valimiseks, andmeliini kasutatakse andmete edastamiseks mäluelemendisse või mäluelemendist.

DRAM-i värskendussagedust mõõdetakse kella tsüklitena, mis on sagedus, millega DRAM värskendab sellesse salvestatud andmeid. Kellasagedust mõõdetakse MHz ja seda kasutatakse DRAM-i kiiruse määramiseks. Mida kõrgem on taktsagedus, seda kiirem on DRAM.

Dünaamiline DRAM on vanem mälutehnoloogia kui staatiline DRAM (SRAM), kuid see on odavam ja pakub suuremat andmesalvestustihedust. Kuid dünaamiline DRAM tarbib ka rohkem energiat ja on aeglasem kui SRAM.

Kokkuvõtteks võib öelda, et dünaamiline muutmälu (DRAM) on lenduva mälu tüüp, mida kasutatakse enamikus arvutisüsteemides. Kuigi see töötab sarnaselt vahemäluga, on DRAM palju aeglasem ja palju suurema mälumahuga. Vaatamata oma puudustele jääb DRAM iga arvutisüsteemi oluliseks osaks ja on aidanud kaasa kaasaegse arvutitehnoloogia arendamisele. Seetõttu on oluline mõista, kuidas DRAM töötab ja kuidas see võib teie süsteemi jõudlust mõjutada. Loodame, et see artikkel on aidanud teil DRAM-i ja selle funktsioone paremini mõista.